Disainmõtlemist saab lahti mõtestada erinevatel viisidel ja eks igaüks leiabki endale meeldivama tee, kuid suures pildis on see (tavaliselt disaineri, aga tänapäeval ka paljude teiste ametite esindajate) mõtlemis-tegutsemispõhimõtete kogum ja/või samm-sammuline protsess väljakutsele lahenduse välja töötamiseks. Disaini võibki mõtestada enda jaoks kui loovat probleemilahendusmetoodikat, mis kasutab disainmõtlemist. Kui disainmõtlemist avada mõtlemist ja tegutsemist kirjeldavate põhimõtetena, siis räägitakse tavaliselt järgmisest 5 printsiibist:
Kui disainmõtlemist avada samm-sammulise tegutsemisprotsessina, siis versioone on erinevate etappide arvuga (ja jällegi - igaüks valib endale sobivaima), kuid üks tuntumaid on Briti Disaininõukoja poolt välja töötatud topeltteemanti mudel. Disainiprotsessi kaks esimest etappi tegelevad probleemi mõistmise ja mõtestamisega ning tüüpiline on, et esimene versioon väljakutse sõnastusest polegi veel see õige, mida lahendama peaks hakkama – õige ja disaini lähteülesandeks sobiliku probleemi sõnastamine võib olla päris keerukas ülesanne, eriti kui teha seda esimest korda... Topeltteemanti protsessi kolmas ja neljas etapp tegelevad disainilahenduseks sobilike ideede genereerimise, testimise ning jätkusuutlikkuse teemaga kuni ärimudeli, hinnastamise ja turundussõnumiteni välja.
Igas disainmõtlemise protsessi etapis on
tüüpiliselt kasutusel omad disaini tööriistad ehk meetodid (samas
peab ka meeles pidama, et tööriistasid valitakse vastavalt
väljakutsele ja protsessi etappe läbitakse loovalt st. rangeid
reegleid siin pole järjestuse osas). Allolevalt jooniselt leiad
meetodid mille tundmaõppimisest võiks alustada iseõppija – huvi
korral loe lisaks tööriistakasti
kohta täpsemalt.
Olenevalt sellest, kus hetkel asud oma väljakutse mõistmisel ja mõtestamisel saame sulle abiks olla erinevate teenustega. Võta meiega julgelt ühendust – aitame sõnastada väljakutse ja lepime kokku sobiva viisi kuidas edasi liikuda!